Viigimari

Täna õnnestus turult saada Ficust ehk viigimarja. Selles marjas on mingisugune oma võlu. Pehme ja natukene maitsetu koor, krõmpsuvate seemnetega maitsekas sisu...Jah , tõsti siit ostetud marjad ei olnud nii täiuslikud nagu vahemere lähistel söödu aga ikkagi on tore siin sellist eksootikat nautida.

Natukene lähemalt nendest saladuslikest marjadest:

perekond: Moraceae

ladina k: Ficus carica
inglise k: Fig
saksa k: Feige
rootsi k: Fikon
maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine.
Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse.
Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva.
Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne müügilelaskmist, kahjurputukate hävitamiseks, gaasitamise või aurutamise teel. Mineraalainetest leidub kuivatatud viigimarjades eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli s.t. vereloomeks tähtsaid elemente.